Praktika kokkuvõte

TEHTUD TEGEVUSED

Kooli kodulehe ja dokumentatsiooniga iseseisev tutvumine

Hooldusõppe klassis kõikide läbiviidavate tundide (sotsiaalsed oskused, kommunikatsioon, motoorika, kognitiivsed oskused) jälgimine

Hooldusõppe õpilastega tutvumine

Kooliga ujumistunnis käimine

Külalisega üritusel osalemine

Hooldusõppe õpilase sünnipäeva tähistamine koolis

Õpilaskodu tööga tutvumine

Tugiteenuste ja rehabilitatsiooniteenuse korraldusega tutvumine

Spetsialistidega tuttavaks saamine

Vestlus kooli direktoriga, 2018 tegevusaruandega tutvumine

PEAMISED ÕPIMOMENDID –

Hooldusklassis õpivad kõige keerulisemad õpilased. Töös nendega saab selgeks, et neid pole vaja karta, sest nemad ei karda sind. Hooldusvajadustega laste õppetegevus reaalselt loob vanematele võimaluse tööl käia ja vähendab nende hoolduskoormust. Küll aga erinevad hooldusõppel olevate õpilaste rehabilitatsiooniplaanid, harjutusprogrammid ja muud teoreetilised eesmärgid tegelikust elust. Tõsi- muutusi selles klassis õppivate õpilaste arengus on, kuid need on aasta- või lausa aastatepikkused. Hooldusõppes õppivad lapsed kinnitavad Lastekaitseseaduse § 5 sätestatut- igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ja arengule. See põhimõte kehtib!

Pikendatud õppel õpilase osalemist takistavad tegurid

koolitööst on eemale jäänud poiss, kes on autistlik ja kelle ärevuse foon on viimasel ajal tohutult tõusnud. Ta ei talu teravaid helisid ja talle ei meeldi, kui tema üle naerdakse, siis muutub ta ülitundlikuks ja agressiivseks, läheb endast välja, vigastab ennast ja teisi. Kontakti saavutamine on kunst omaette, rahustamiseks kulub palju aega. Külastatud on psühhiaatrit kahes erinevas linnas; keskmine puue, aga reaalsus on, et ööpäeva jooksul teda ilma järelevalveta jätta ei saa, 6 nädalat tarvitatud ravim laideti teise arsti poolt maha, ehkki koolis oli tulemus hea, üks ühele töö sujus, sügisel õpilane arvutas, teadis tähti, ehkki sõnu kokku ei lugenud. Kunstitunnis tekkisid vaid mustad ja tumedad toonid, jõulude ajal istus laps päevade kaupa toas, kaotas palju kaalu. Uue psühhiaatri külastusest sai perekond šoki, kooli süüdistati saamatuses hakkama saada. Arst keelas ravimid ja leidis, et ärevus on lapse erisus. Pärast seda on laps end iga päev vigastanud, koolis käisid nii ema kui ka vend, et pereliige maha rahustada. Tänase seisuga keeldub laps kategooriliselt kooli tulemast ja on kodus. Toimetulekukooli töö, aga eelkõige ühe inimese elu on häiritud sotsiaalhoolekande ja meditsiini koostöö puudumisest, kusjuures pere valmisolek lapsele stabiilsust pakkuda on 100%-ne. Erivajadusega noorukite vaimse tervise teenus ei kata kaugeltki vajadusi ega toeta nende igapäevaelu!

Türi Toimetulekukool muudab intellektipuudega laste eeldused päriselt võimeteks ja võimalusteks. Kõrvaltvaataja ei näe laste puudeid, vaid nende oskuseid – nad käivad poes, osalevad üritustel, sõidavad bussiga ega erine millegi poolest teistest inimestest. Seega on neis piisavalt oskuseid, et osaleda ühiskonnaelus – kool on arendanud nende võimed selliseks, et neist piisab ka toimetulekuks väljaspool kodu ja kooli.

SAAVUTATUD EESMÄRGID

Lastekaitsespetsialisti väga vaba ja tõhus kontakt kooli töötajatega, mis loodetavasti toetab edasist koostööd mõlemalt poolt.

ETTEPANEKUD PRAKTIKAORGANISATSIOONILE

Rahulolu-uuring ka KOV-tele, kes teenust kasutavad.

Värske arvamus-uuring kooli nimevahetuseks.

PRAKTIKAARUANNE

Sissejuhatus

Ettevõtluspraktika kohaks oli Türi Toimetulekukool, mis on Türi vallas ainuke toimetuleku- ja hooldusõpet pakkuv kool. Samal ajal on praktikandil kui Türi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistil mitmeid kliente, kes on selle kooli õpilased ning kontakt kooliga on olnud pigem vähene kui koostööks piisav. Ettevõtluspraktikaga oli võimalus luua tihedam kontakt ning tõhustada koostööd.

Praktika eesmärgid olid järgmised:

  1. toimetulekukooli igapäevatöö ja -elu uurimine,
  2.  õpilaste tundmaõppimine,
  3. seoste leidmine selles, kas väike ja turvaline kool tagab toimetulekuraskustes lastele parimad arenguvõimalused,
  4. selgitada kooli roll Türi kogukonnas ja ka kaugemal,
  5. jälgida erivajadusega lapsi ning
  6. tutvuda logopeedi tööga.

Praktika meetoditeks oli iseseisev töö dokumentatsiooniga, osavõtt kooli igapäevatööst kohapeal ja üritustel käimine, töötajate kaudu kontakti loomine õpilastega ning vestlused kooli direktoriga.

Praktikaga kogutud teadmised sain asutuse dokumentidest ja vestlustest kooli töötajate ning õpilastega.

Eksamitöö koosneb kuuest peatükist, mille hulgas tutvustatakse asutust, selle dokumentatsiooni, teenuseid-kliente ja partnereid. Neljandas peatükis peatutakse asutuse finatseerimisel ja viiendas kirjeldatakse praktikajuhendaja- kooli logopeedi tööpäeva ning viimases peatükis võetakse kokku isiklike eesmärkide saavutamise tulemused.

1.1.   Asutuse struktuur ja personal

Türi Toimetulekukool (edaspidi Türi TTK) on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad toimetuleku- või hooldusõppes. (www.tyri.ee, 2019) Kool alustas oma tegevust 1989. aastal Türi Abikoolina, kus õppisid kerge vaimse puudega õpilased. 1991. aastal avati klass mõõduka ja raske vaimse puudega õpilastele ning alates 1993. aastast õpetati Türi Abikoolis ainult mõõduka ja raske vaimupuudega lapsi. Türi Abikool ja Paide tugikodu Pihlakas liideti 1997. aastal ning sellest ajast kannab kool nime Türi Toimetulekukool. (Vikipeedia, 2019) 2018/2019 õppeaastal õpib koolis 13 õpilast.

Türi TTK põhimäärus sätestab kooli nime, asukoha, õigusliku seisundi, sümboolika, asjaajamise alused, õppe ja kasvatuse  ning õppekavavälise tegevuse korralduse alused, õpilaste ja vanemate ning koolitöötajate õigused ning kohustused, reguleerib kooli juhtimise, samuti majandamise alused, aruandluse ja järelevalve. (Türi Toimetulekukooli põhimäärus, 2016) Põhimääruse § 24 kohaselt on kooli struktuuriüksused õppeosakond, majandusosakond ja õpilaskodu, mis alluvad direktorile (joonis 1).

Joonis 1. Kooli struktuuriüksused (autori koostatud)

Kooli struktuur toetab kooli juhtmõtet, et kool on väike ja selles koolis on turvaline.

Koolis on 16,95 ametikohta ja 20 töötajat. Samal ajal õpib koolis 13 õpilast: kolmes klassis toimetuleku õppekava alusel ja ühes klassis hooldusõppekava alusel (Tšumakov, 2018). Kooli struktuur ja personali suurus on mõlemad tegurid, mis toetavad intellektipuudega õpilaste hariduslikke vajadusi põhihariduse omandamisel – intellektipuudega laste õpetamine on individuaalne töö.

1.2.   Asutuse missioon, visioon ja eesmärgid

Türi TTK visioon, missioon ja põhiväärtused on nähtaval kooli infostendil.

Türi TTK missioon– Türi Toimetulekukool loob tingimused hariduslike erivajadustega õpilaste enesekohaste oskuste ja iseseisvuse ning aktiivsuse kujunemiseks, õppimisvalmiduse ja suhtlemisoskuste kujundamiseks. Türi TTK visioon–  õppekeskkond võimaldab hariduslike erivajadustega õpilaste toimetulekuoskuste kujunemist. Visioonist lähtuvaks kooli põhieesmärgiks on anda haridusliku erivajadusega lapsele motiveerivat, jõukohast ja arendavat õpet, muutes lapse eeldused võimeteks ja võimalusteks. Nõustada koolieelseid lasteasutusi hariduslike erivajadustega laste arengu suunamisel. (Türi Toimetulekukooli arengukava 2015-2020, 2017).

1.3.   Asutusesisene meeskonnatöö ja info liikumine

Kool tähtustab meeskonnatööd. Kooli arengukavas sisalduvad personalijuhtimise põhimõtteid, mis on ka rakendatud igapäevatöössse. Selle alusel juhivad õpetajad õppetööd ja nende peamine funktsioon on õpilase toetamine tema arengus ja lapsevanema toetamine lapse kasvatamisel. Muu mittepedagoogiline personal osaleb aktiivselt õppetöö jooksul lahendamist vajavate ülesannete juures, otsustusprotsessides ja pedagoogilistes koolitustes. Samuti on mittepedagoogiline personal seotud õpilastega õppetööväliselt õpilaskodu tegevustes. Mõlemal osapoolel on osatähtsus ja võrdne roll õpilase arengus. Õpetaja-õpetaja suhetes valitsevad teineteise austamine ja arvestamise tasand, ühised eesmärgid õpilase õpetamisel-kasvatamisel, kodukorrast kinnipidamine, töökorraldusreeglite ja õppenõukogu otsuste täitmine. (Türi Toimetulekukooli arengukava 2015-2020, 2017) Meeskonnatöö on seega üles ehitatud nii õppe ja kasvatuse korraldamisel kui ka samaväärselt tööks õpilaskodus. Kogu kooli töötajaskond on üksteisele võrdne partner lapsega töötamisel ning osalust väljendavad nii ühistegevused kui ka ühiskoolitused. Meeskonnatöö eeldus on töine õhkkond, mille on loonud kooli direktor. Infot vahetatakse iga päev infotundides, kus töötajaid informeeritakse päeva ülesannetest. Infot sisldavad ka infostendid ja infot edastatakse kooli tötöajatele elektrooniliselt. Lühiajalised plaanid on kooskõlastatud üldkoosolekutel, õppepäevadel ja õppenõukogus. Meeskonnatöö osa on personali tunnustamine ja motivatsioonivõimaluste leidmine.  Koolisisesesse koostöösse on kaasatud kogu kooli personal. Arengukava kohaselt (Türi Toimetulekukooli arengukava 2015-2020, 2017) on “arengukava ja õppekava koostamisse kaasatud kõik õpetajad, kasvatajad ja õppetööd toetavate tugisüsteemide töötajad. Õppeaasta lõpus on koostatud töötajatele rahulolu küsitlus. Õpetajad on koostanud õppeaasta lõpuks eneseanalüüsi, kus kajastuvad positiivsed tulemused ja mida edaspidi paremini korraldada.” 2018. a tegevusaruande (Tšumakov, 2018) põhjal on  personalijuhtimise negatiivne külg see, et välja on töötamata töötajate motiveerimise ja tunnustamise põhimõtted. Vahetatud on töötajate praktilisi kogemusi Porkuni Kooli ja Salu Kooli kollektiividega. Kooli juhtimisse on aga viimastel aastatel kaasatud kõik õpetajad. 2018.a tegevusaruande (Tšumakov, 2018) kohaselt puuduvad siiski kokkulepitud põhimõtted tunnustuste ja ergutuste kasutamiseks töö motivaatorina.

2.    Asutuse dokumentatsiooni tutvustus

Türi Toimetulekukool juhindub oma tegevuses

  • Eesti Vabariigi haridusseadusest,
  • põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest,
  • Haridusministeeriumi, Türi Vallavolikogu ja –valitsuse ning muudest õigusaktidest,
  • Türi Toimetulekukooli põhimäärusest (viide lisas 1) ning  
  • arengukavast (viide lisas 1),
  • samuti õppekavast. (Türi Toimetulekukooli arengukava 2015-2020, 2017)


3.    Pakutavad teenused, kliendid ja partnerid

Kool keskendub intellektipuudega laste õppetööle ja  kasvatustööle õpilaskodus. Koolil on koolisisesed (õpilane, õpetaja, kooli töötaja, direktor)  ja -välised (külalised, lapsevanemad)  huvigrupid. Kooli pakutavad rehabilitatsiooni võimalused on järgmised (Türi Toimetulekukooli arengukava 2015-2020, 2017):

  • eripedagoogiline ja logopeediline abi – alternatiivsete kommunikatsioonivõimaluste kasutamine, psüühiliste protsesside regulatsiooni arendamine, praktiline kõnearendus, kirjaliku ja suulise kõne korrektsioon ;
  • rütmika ja kehaline kasvatus – kehatunnetuse arendamine, üldmotoorika arendamine, erinevate meeltega tunnetuse arendamine;
  • muusikateraapia – keskendumisvõime ja tähelepanuvõime arendamine, tunnete väljendusoskuste omandamine, õnnestumiskogemuste ning positiivsete emotsioonide saamine;
  • kunstiteraapia – kognitiivsete oskuste arendamine, motoorika, kehatunnetuse, peenmotoorika, silma ja käe koostöö arendamine, keskendumisvõime arendamine,  tunnete väljendamine;
  • liikumisteraapia/massaaž – tegevusvõime ja/või selle komponentide väljalangemise takistamine, liigutusliku tegevusvõime arendamine, kujundamine ja taastamine;
  • arvutiõpetus – arvuti kui õppetöö ja teadmiste hankimise abivahendi kasutama õppimine, arvuti kui kommunikatsiooniks vajaliku vahendi kasutama õppimin,  arvuti kui vaba aja veetmise ja sotsiaalse suhtlemise vahendi kasutama õpetamine, psüühiliste protsesside ja õpimotivatsiooni arendamine;
  • ujumine – kogu lihaskonna arendamine ja õige hingamise õpetamine, õpilaste rahustamine, positiivsete emotsioonide andmine, vees ohutu käitumise õpetamine.

Türi Ujula ja Veskisilla  Bowling on märgitud arengukavas kui välised võimalused rehabilitatsioonitegevusteks. Kokkupuuteid eesmärkide saavutamisel on olnud Tallinna ja Harjumaa Autismiühingu, Tartu Ülikooli ja Downi Sündroomi Ühingu, Särevere lasteaia, Türi Päevakeskuse, Türi Inner Wheel Klubi ja Türi Spordiklubide Liiduga. Viimastel aastatel on hea koostöö MTÜ-ga Eesti Omastehooldus, Eesti Autismiühing ja Ökokratt. Pidev koostöö on olnud Türi vallaga ja kõikide teiste  valdadega, kus elavad kooli õpilased.

2019 alguses avaldati Türi TTK Facebooki kontol uudis Keila Rehabilitatsioonikeskuse tegevuse alustamisest Türil, s.o.  sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamisest 29.märtsist 2019. Teenust plaaniti osutada üks kord kuus reedel ja teenuse osutamise kohaks on Türi Toimetulekukooli ruumid. Keila Rehabilitatsioonikeskus eesmärgiks oli soov pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid Türil sagedamini. (Teeme koos Türi linnast ja vallast hea elukoha, 2019) Kahjuks on tänase seisuga huvi rehabilitatsiooniteenuste vastu olnud äärmiselt väike. Vaatamata suurepärasele pakkumisele ja võimalusele teenuseid saada Türil kohapeal, ei ole rehbailitatsiooni tähtsus ja vajalikkus leidnud vastukaja ei Türi TTK lapsevanemate ega ka koolivälise sihtgrupi hulgas. Rehabilitatsiooni võimalusi ja koostööd Keila Rehabilitatsioonikeskuse ning Türi TTK vahel on vaja rohkem turundada ja infot aktiivsemalt ja järjepidevalt levitada. Keila Rehabilitatsioonikeskuse kui partneri leidmine on suur samm Türi vallas rehabilitatsiooniteenuse arendamisel. Vastav info on siiani kättesaadav ka partneri kodulehel.  Rehabilitatsiooniteenuste vähesus on märgitud arengukavas kui ka üks sisemisi nõrkuseid.

Türi TTK on suletud grupina sotsiaalmeedias Facebookis. Samas on Türi TTK-ga seotud lugusid kajastatud avalikus meedias erinevates väljaannetes – nii õpilaskodu ehitamislugudega ajalehes Järva Teataja, ühisürituste kajastamisega Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehel  kui ka näituse avamise looga ajalehes Maaleht. Samuti on artikleid Türi Rahvalehes kirjutanud ka õpilased.

4.    Lühiülevaade finantseerimisest

Türi TTK arengukava 2015-2020 (Türi Toimetulekukooli arengukava 2015-2020, 2017) alusel lähtutakse kooli eelarve koostamisel  kooli ja valla arengukavast, kooli eripärast, kooli õpikeskkonna kaasajastamise ja personali koolituse vajadusest. Eelarvelised vahendid on kujunenud kohaliku omavalitsuse ja riigi finantseerimisest. Materiaaltehnilise baasi arendamine on eesmärgistatud ja seotud õpikeskkonna arendamisega.  Rakendatakse säästlikku majandamist ning keskendutakse kooli keskkonna parandamisele. Lisavahendeid on saadud Haridus- ja Teadusministeeriumilt õpilaskoha sihtfinantseerimisest. Õppetööks täiendavaid toetusi on saadud Eesti Kultuurkapitalilt, Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ja õpilaskodu ruumide rendist.

2018 tegevusaruanne (Tšumakov, 2018) näitab, et kooli eelarve tulud moodustavad eraldised riigieelarvest, Türi valla eelarvest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt.

Eelarvesse planeeritud tulu laekus  4 835,63 €.

Kooli 2018 eelarve täitmine oli 94,02% ja tekkis eelarve ülejääk 17 220,58 € (tabel 2) põhiliselt asjaolust, et töötajate liikumise tõttu polnud kõik töökohad kogu aasta vältel komplekteeritud (Tšumakov, 2018).

Tabel 2. Kooli kulud 2018

eelarvekulud 287 790,83 € kulud 270 570,25 € täitmine 94,02%
    eelarve ülejääk 17 220,58 €
vald- planeeritud eelarve           70 851,20 € kulud                         68 212,50 € täitmine 96,27%
riik- planeeritud eelarve          140 995,00 € kulud                        135 742,38 €                    täitmine 96,27%
koolitoit vald- planeeritud eelarve 11 697,91 € kulud 9 146,52 € täitmine 78,18%
koolitoit riik- planeeritud eelarve 2450,00 € kulud  2 399  € täitmine 97,92%
Öömaja – planeeritud eelarve   59 280,00 € kulud 53 120,60 € Täitmine 89,61 %

Kululiigid olid järgmised (Tšumakov, 2018):

  1. Personalikulud
  2. Koolituskulud
  3. Hoonete ja ruumide hoolduskulud
  4. Meditsiinikulud
  5. Teavikute ja kunstiesemete kulud.


5.    Logopeedi tööpäeva kaardistus ja analüüs

Struktuuri kohaselt on asutuses tööl eripedagoog, kelle ülesandeid täidab logopeed. Logopeedi tööülesanded haridusasutuses sätestab Türi TTK õppekava. Spetsialisti töö algab koolis koos ülejäänud personaliga kell 8.30 hommikuringis, kus ta saab ülevaate, kes on koolis ja kes õpilastest tundides ja üritustel osaleb. Samuti pannakse ringis olles kõik koolis sööjad kirja. Spetsialist suhtleb õpilaste nende erivajadustest  lähtuvalt. Spetsialisti tööpäev jooksul on võimalik sattuda kõikidesse klassidesse.

08.04.2019 asendas logopeed klassijuhatajat toimetulekuklassis, kus sel päeval oli koolis kaks õpilast. Eesti keele tunnis andis ta mõlemale õpilasele erineva ja jõukohase ülesande. Üks õpilastest oli suhtlemisaltim ja näitas enne ülesande täitmist praktikandile kõiki enda õpikuid ja pinali sisu. Teine õpilane oli tagasihoidlikum. Tal edenes üleanne veidi aeglasemalt, kuid kiideti mõlemat. Tüdrukutega jätkus koolipäev liikumistunnis, kus mõlemad osalesid spetsialisti juhendamisel võrdselt, näidates ette harjutusi, mis nende arvates liikumist parandavad. Tund oli meeleolukas ja õpilased olid kaasatud. Koolipäev jätkus sünnipäevalapse õnnitlemisega ja külalisesineja etteastete kuulamisega. Tüdrukud olid viimases tunnis väga elavad ja rõõmsas tujus. Toimetulekuklassis on kõik õppeained ladusalt omavahel seotud ja põimitud, logopeed rakendas neid seoseid õpilastele vajalikus kohas ja vajalikul hetkel.

Spetsialist on oma töös väga täpselt tundma õppinud kõiki kooli õpilasi ja jälgib tunnikülastustega õpilaste arengut järjepidevalt. Ta teab, kes teeb üksnes individuaalset tööd, kes on võimeline õppima teiste toel ja kes on suuteline tegema grupis tööd, samuti orienteerub ta selles, kes vajab mängulist lähenemist ja valib sobilikud meetodid ning vormid. Spetsialist õpetas erinevatele lastele õppimist, lihtsustas õppimise protsessi, pani endasse uskuma ja õpetajat usaldama. Tundes õpilaste võimeid, teadis ta ka jõukohaseid ülesandeid nende jaoks. Spetsialisti sõnavara oli alati õpilasi toetav. Vajalikud soovitused meeskonnatöö tegemiseks olid juba eelnevalt tehtud. Logopeed oli selle ühe tööpäeva ja ka kõikide teiste vaadeldud päevade jooksul tihedas koostöös kooli teiste töötajatega.

6.    Isiklike eesmärkide saavutamine

6.1.   Õpimomendid

Praktika eesmärgid olid toimetulekukooli igapäevatöö ja -elu uurimine, õpilaste tundmaõppimine, seoste leidmine selles, kas väike ja turvaline kool tagab toimetulekuraskustes lastele parimad arenguvõimalused, selgitada kooli roll Türi kogukonnas ja ka kaugemal, jälgida erivajadusega lapsi ning tutvuda logopeedi tööga.

Kõik eesmärgid said suuremal või vähemal määral täidetud. Uuteks teadmisteks võib pidada neid tõdemusi:

  • toimetulekukool on kool nagu iga teinegi,
  • erivajadustega õpilased on lapsed koolis nagu igas teiseski,
  • Türi Toimetulekukool garanteerib, et moto- väike ja turvaline on täidetud toetava õpikeskkonna ja piisaval arvul töötajate ja tugipersonaliga,
  • kool on ühtlasi peamine ja hästi arenenud kool piirkonna erivajadustega lastele. Samas on kooli olemasolu tuntavalt oluline ka naabermaakondade peredele – õpilasi on nii Paidest, Raplamaalt kui ka Põltsamaa vallast,
  • logopeedi töö kohta õppisin, et erivajadustega laste koolis on ta kõigi laste vajadustega kursis ja nende jaoks olemas,
  • erivajadustega lastelt  õppisin hinnanguvaba käitumist ja selle olulisust erivajadustega arvestamisel.

6.2.   Tähelepanekud

Praktika ajal nähtu ja kuuldu põhjal kujunes minus arvamus, et Türi TTK on edumeelne, kuid vähe hinnatud ja märgatud nii kogukonnas kui ka väljaspool seda. Imselt on tegemist eelarvamusliku hoiakuga, et erivajadustega lastega tegeletakse “omaette” ja “teistest eraldi”. Samas ei ole Türi vald erivajadustega laste ja täiskasvanute suhtes ebasõbralik, toetades laste õpet koolis ja ka erivajadustega täiskasvanutele vajalikke teenuseid. Soovin, et seda tunneks kliendid ise kui ka nende lähivõrgustik, kuid vastupanu kohtabki enim ühiskonna teiste liikmete hulgas. Erivajadustega laste laialt levinud ja üldine aktsepteerimine ja kaasatus ühiskonnaellu on siiski väike. Ka 2018.a tegevusaruandes tõdeti, et “teiste valla koolide pedagoogide ja lasteaiaõpetajate eripedagoogiline nõustamine pole käivitunud. Haridusasutuste omavaheline koostöö on väga väike.” (Tšumakov, 2018)

6.3.   Ettepanekud praktikaasutusele

Praktika põhjal teen ettepaneku Türi TTK-le kontakteeruda kohaliku omavalitsusega küsimustes:

1. kas kool soovib tihedamat koostööd koolis õppivate laste ja perede abivajaduste aruteluks lastekaitsetöötajaga?

2.kas koolile on sobilik, kui Türi TTK õpilaste juhtumeid menetleb üks lastekaitsetöötaja?

3.selgitada, kas kooli nimevahetus on aktuaalne?

Kokkuvõte

Ettevõtluspraktika Türi Toimetulekukoolis oli väga õpetlik ja tööalaselt kasulik kogemus, mis andis tulevikuks suuremaid võimalusi koostööks. Koolis nähtu, kuuldu ja õpitu tuleb igati kasuks lastekaitsetöös. Praktika jooksul oli ka suhtlust just lastekaitseklientide tasandil. Läbiloetud dokumendid ja kohtumistelt saadud teadmised aitavad mõtestada raske või sügava puudega lapse vajadusi, pere rolli lapse arengus ja sotsiaalteenuste kättesaadavusega seotud problemaatikat.

Praktikal olles oli võimalus näha kolledžis õpitud sotsiaalalaste teadmiste rakendamist igapäevaellu, sotsiaaltöö osatähtsust ja sotsiaaltöötaja lähedust raske ja sügava puudega laste peredele ning rehabilitatsiooniteenuste problemaatikat Järvamaal. Praktika andis ülevaate kooli struktuurist, töötajatest, dokumentatsioonist ja  klientidest. Türi TTK finantstegevuse tundmaõppimine kinnistas koolis õpitud majandus- ja finantsalaseid  teadmisi. Seda eelkõige kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse tegevuspõhimõtete, eelarve koostamise, täitmise ja rehabilitatsiooniteenuste kujundamise osas. Eelkõige keskendus praktika logopeedi töö tundmaõppimisele.

Türi Toimetulekukooli õpilaste jälgimise ja selle abil nende tundmaõppimise kaudu sai täidetud peamine prakitka eesmärk – ületada hirm erivajadustega lastega suhtlemisel. Türi Toimetulekukool on hea näide õppeasutusest, mis laiendab erivajadustega laste sotsiaalset suhtlusringi kodust väljapoole, esmalt kooli ja koolist edasi ühiskonda.